Üldkoosolekul  aastaaruande arutelu käigus ilmnes, et veevarustuse sisendil tekkinud lekke (veeavarii) likvideerimine toimus uue liitumise väljaehitamise teel. Uue liitumise kulu 6000  € on juhatuse poolt ehitajale tasutud täies ulatuses, vaatamata sellele, et Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus (ÜVVKS) alusel oli kohustus tasuda torustiku paigaldamise eest ainult elamust kuni liitumispunktini. ÜVVKS sätestab ühisveevärgi ja kanalisatsiooni ulatuse järgmiselt:

  § 3 (1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri määrab liitumispunkt.  (2) Liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja määratud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi või kanalisatsiooniga. Liitumispunkt asub avalikult kasutataval maal kuni üks meeter väljaspool kinnistu piiri. Liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni oluline osa. Kui liitumispunkti ei ole võimalik määrata eelnimetatud tingimustel, määratakse liitumispunkt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja ja kinnistu omaniku või valdaja kokkuleppel.

Enne veevarustuse avariid kehtis liitumisleping sisendtorustiku kohta, mis näidatud joonisel peene sinise joonega.

Joon.   Veevarustuse liitumise trassid (endine: peene sinise joonega, uus trass: paksu sinise joonega).

Nagu jooniselt selgub, asub liitumispunkt väljaspool ühistu territooriumi avalikul maa-alal, kuid kaugemal kui 2 meetrit kinnistu piirist.

Veevarustus katkes 2022. a detsembris toru lekkimise tõttu.  Lekke kohta välja ei selgitatud ega püütud parandada kuna vee-ettevõte soov oli välja ehitada uus liitumine.

Ühisveevärgi ja elamu vahelise uue liitumise trassi pikkus on 50 meetrit, millest 37  meetrit , ehk 74  %   asub avalikult kasutataval maa-alal. Seega ühistu territooriumil asub 13 meetrit, ehk 26 %. Uus liitumispunkt, mis peaks asuma avalikult kasutataval maa-alal kuni 1 meeter väljaspool ühistu krundi piiri jäeti ehitamata (vt. ÜVVS § 3 (2).

ÜVVS § 3 sätestab: (1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri määrab liitumispunkt. (2) Liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja määratud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi või kanalisatsiooniga. Liitumispunkt asub avalikult kasutataval maal kuni üks meeter väljaspool kinnistu piiri. Liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni oluline osa. Kui liitumispunkti ei ole võimalik määrata eelnimetatud tingimustel, määratakse liitumispunkt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja ja kinnistu omaniku või valdaja kokkuleppel.

ÜVVS § 5.   Liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.   (1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja peab lubama ühendada kinnistu veevärki ühisveevärgiga ning kinnistu kanalisatsiooni ühiskanalisatsiooniga käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimuste kohaselt.

  (2) Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga toimub kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja taotlusel tema ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja vahel sõlmitud lepingu alusel. Veemõõdusõlm peab olema vee-ettevõtja poolt registreeritud ja plommitud. Mõõdusõlme kohta kehtivad nõuded on täitmata.

ÜVVS § 3. Liitumistasu osaline tagastamine. Kui ühisveevärk või -kanalisatsioon on ehitatud üksnes vee-ettevõtja sellise kliendi tarbeks, kes on tasunud liitumistasu liitumiseks tehtud kulutuste täies ulatuses, kuna vee-ettevõtjal ei olnud piirkonnas teada võimalikke teisi liitujaid, ning selle ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitub seitsme aasta jooksul täiendavalt kliente, tagastab vee-ettevõtja kolme kuu jooksul pärast iga uue kliendi liitumist varem liitumistasu tasunud kinnistute omanikele osa tasutud liitumistasust. Tagastatava liitumistasu osa arvutamisel lähtutakse liitumiseks tehtud kulutustest ja liitumistasu arvutamise metoodikast ning võetakse arvesse ühisveevärgi või -kanalisatsiooni põhivara kulum.

Seoses ülaltooduga ja arvestades, et ühistu poolt kantud kulu on 6000 €, peab ühistu nõudma vee-ettevõttelt tasaarvestuse tegemist summas 4 440 € korteriühistu kasuks. Kui vee-ettevõte ei nõustu tasaarveldama ja piiritlusakti koostama, tuleb pöörduda kohaliku omavalitsuse poole kelle pädevusse kuulub vee- ja kanalisatsiooniteenuse korraldamine.

NB! Vastavalt seadusele peab juhatuse liige lähtuma ühistule kohustuste võtmisel ja kulutuste tegemisel üldkoosoleku otsustest ja majanduskavast ning täitma oma kohustusi tavaliselt oodatava hoolsusega. Kui juhatuse liige on selle sätte vastu eksinud, saab kohaldada juhatuse liikme vastust ja kui tegevusega on ühistule tekkinud kahju, saab nõuda kahju hüvitamist.

16. juulil 2024 laekus vallavalitsuse nõudel vee-ettevõtjalt vastus avaldaja pöördumisele, mille sisu vt. allpool:

Elamu veetorustikul tekkis kinnistusisene leke (lõhkemine). Ühistu juhatus konsulteeris ja kaalus erinevaid variante rikke likvideerimisel. Esmane pöördumine oligi meie, kui vee-ettevõtja poole. Olukorra lahendamiseks oli kaalumiseks kaks varianti. Esiteks olemasoleva kinnistusisese torustiku rikkekoha kindlaks tegemine ja parandamine või  teisena vee-ettevõtja poolt pakutud alternatiiv – teise liitumispunkti kasutamine.

Ühistu juhatus otsustas veeühenduse taastamiseks kasutada uut liitumispunkti, kus tööde läbiviimine toonases olukorras tagas oluliselt kiirema lahenduse. Võib-olla ka odavama, sest ühistu vana (lõhkenud toru) paiknes hoone asfalteeritud sissekäikude all aga kuna vana toru rikkekohta lõplikult välja ei selgitatud, siis on tegemist oletusega.

Korteriühistu juhatus ja vee-ettevõtja  tegid olukorra lahendamiseks koostööd ja vesi tagati ühistule võimalikult kiiresti ning vastastikusel mõistmisel. Pöörduja põhiline erinevus seisukohtades tuleneb oletusest, etvee-ettevõtja sundis ühistut liituma uude liitumispunkti, kuid tegemist oli ühistu juhatusega koostöös leitud kiirema ja ilmselt ka odavama alternatiiviga.

Kõige üldisem juhatuse liikme kohustus on hoolsuskohustus, mis tuleneb TsÜS §-st 35 ning mille alusel juhatuse liige peab tegutsema heas usus, informeeritult korteriühistu huvides.
Korteriühistu poolt juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõude esitamise eelduseks on juhatuse liikme poolt juhatuse liikme kohustuse rikkumine, varaline kahju on tekkinud või tekib ühistule, põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel ning ka juhatuse liikme vastutus rikkumise eest (st. kui juhatuse liige ei ole järginud MTÜS § 32 lg 2 teises lauses sätestatud tavapärast
hoolsusstandardit).

………………………………………