Üldkoosoleku otsuse õiguspärasust saab vaadelda kahest aspektist: esiteks formaalne ja teiseks sisuline õiguspärasus.

Otsuse formaalne õiguspärasus eeldab koosoleku kokkukutsumise nõuete järgmist. Juhul, kui üldkoosoleku kokkukutsumise protseduurilist korda on oluliselt rikutud, kaasneb sellega tõesti kõigi vastuvõetud otsuste õigustühisus.

Riigikohus selgitas, et üldkoosoleku kokkukutsumise kord hõlmab üldjuhul neid toiminguid, mis tehakse enne koosolekut ning mis peavad tagama liikmele võimaluse koosolekul osaleda ja seal informeeritult hääletada.

Näiteks on koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine see, kui liikmele ei saadeta koosoleku teadet või see saadetakse hilinenult, aga ka see, kui päevakord on puudlik või ebaselge. Koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine on samuti see, kui enne koosolekut ei tehta kättesaadavaks dokumente, mille kinnitamist koosolekul hääletama hakatakse. Põhimõte, et kõigile liikmetele tuleb enne koosolekut anda võimalus tutvuda dokumentidega, mille kinnitamist koosolekul otsustama hakatakse, kohaldub ühtmoodi kõigi eraõiguslike juriidiliste isikute organite otsuste tegemisel. Samuti võib koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine olla see, kui koosoleku teatest ei ole aru saada, kus ja millal koosolek toimub (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi selgitused kohtuasjas nr 2-17- 13391, p 37).

*