Spetsialist selgitab: mis on korteriühistu kindlustus ja millised kahjud see hüvitab
kodus.ee
Kui ülemistel korrustel lõhkeb mõni kaasomandisse kuuluv torustik, võib vesi alla poole voolates kahjustada mitmeid kortereid. | Shutterstock
Kortermaja räsinud tormi, lõõmava tulekahju või purunenud veetoru põhjustatud kahjud kaetakse ühistu kindlustuse puudumisel tavaliselt ühisest remondifondist. Paraku võivad kahjusummad olenevalt kahju ulatusest küündida isegi sadadesse tuhandetesse.
„Ühistukindlustus katab ühisomandisse kuuluvate majaosadega juhtuvad kahjud, mis jäävad kodukindlustuse kaitsva tiiva alt välja,“ selgitas Seesami varakindlustuse tootejuht Katrin Stöör. Näiteks võib torm lõhkuda maja katuse, korterist alguse saanud tulekahju kahjustada korteriomanditele kuuluvaid majaosi nagu koridori, katust, välisseinu või trepikoda. Samuti võivad erinevatel põhjustel kahjustuda juhtmed, koridoris lõhkenud veetoru põhjustada laiaulatuslikke veekahjusid või hoopis vandaalid proovida rammu maja välisukse kallal.
Isegi, kui õnnetus on saanud alguse kindlustatud korterist, ei pruugi viimase vastutuskindlustus olla piisav ühistule tekitatud kahjude katmiseks.
„Kuigi ühistute kindlustamise võimalust kasutatakse aasta-aastalt üha rohkem, on paljud ühistud enesekindlad, et neid ootamatud õnnetused kimbutama ei tule. Kahjustuste likvideerimisel nähakse abimehena remondifondi, kuid suurte kahjude korral võib see viia hiiglasliku summa ühistu rahakotist ning osutuda seega mõnele ühistule äärmiselt keerukaks olukorraks. Riskide maandamiseks ja elanikele turvatunde tagamiseks tasukski kõikidel ühistutel mõelda kindlustamisele. Olenevalt omavastutuse suurusest ja kindlustussummade valikutest on hoone karbi ja vastutuskindlustuse kulu korteri kohta kuus umbes 1 euro,” selgitas Stöör.
Kõige kulukamad on tule- ja torustikukahjud
Paljud ühistud teavad omast kogemusest, et igasugune remont on kulukas ettevõtmine. Seesami kahjude hulgas on tulekahju korterelamus, mis sai alguse ühest korterist, kuid põhjustas märkimisväärse kahju ka hoone üldistele konstruktsioonidele, tehnosüsteemidele ja trepikojale. Selle kõige taastamine läks ühistu kindlustuslepingu alusel maksma 45 000 eurot. Teisel juhul haaras punane kukk terve trepikoja ja õnnetu olukord päädis 140 000 euro suuruse kahjuga.
„Kahjusummade poolest teisel kohal on kindlasti torustike kahjud, mis osutuvad suureks olukorras, kui lõhkeb mõni kaasomandisse kuuluv torustik ülemistel korrustel ja vesi kahjustab alla voolates mitmeid kortereid. Seesami kahjukäsitlusel on näide sellisest lõhkenud torust, mille tulemusel said kahjustada kuus korterit ja nende taastamiseks kulus 15 000 eurot,“ tõi Stöör näite ootamatust olukorrast, mis päädis suure kahjusummaga.
Kuna paljud kahjud on ära hoitavad just ennetuskorras, paneb Seesami esindaja ühistutele südamele ka hoonetele kehtivate tuleohutuseeskirjade järgimist. Kindlasti ei tohi koridorides hoida süttivaid esemeid ega takistada elanike väljapääsu korterelamust. Samuti on ühistu ülesandeks jälgida hoone tehnilist korrasolekut, fassaadide, rõdupaneelide, katuste ja torustike olukorda.
„Ühistud, kes mõtlevad esmakordselt kindlustamisele, võiksid eelkõige kindlustada põhiliste juhtumite vastu nagu tulekahju, torm, torude lekkimine ja vandalism. Kui hoones on ka seadmeid, mis vajavad kindlustuskaitset elektripinge kõikumiste vastu, siis tasub valida laiendatud kinnisvarakindlustus,“ soovitas kindlustaja.
Lisaks varakindlustusele on korteriühistul võimalik kindlustada ka ühistu vastutusega seotud riske. Ühistu vastutus saab tekkida kas tegevusest või tegevusetusest. Näiteks vastutavad kõik ühistu liikmed selle eest, kui hoone katuse räästast kukkuv jääpurikas autokatuse lõhub, inimene majaesisel libedatõrjeta teel või pimedas trepikojas kukkudes jala murrab.
„Ühistutel tasub kindlasti tutvuda sel aastal jõustunud korteriomandi ja korteriühistuseadusega, mis tõi ühe olulise muudatuse. Varasemalt kehtinud seaduse alusel võis kannatanu ehitise või selle osade kukkumisest põhjustatud kahju korral pöörduda nõude esitamiseks ka ühe kindla korteriomaniku poole. Kuigi viimane võis esitada tagasinõude teiste korteriomanike vastu, siis paljudel juhtudel sattus nõude saanud korteriomanik olukorda, kus talle esitatud nõude suurus ületas kogu tema vara väärtuse. Kuna aga kõik korteriomandi omanikud vastutavad hoone korrasoleku eest võrdselt, esitatakse alates sellest aastast kahju nõue kohe korteriühistule ja seetõttu ongi mõistlik korteriühistu kindlustamisel valida ka vastutuskindlustus. Kindlasti aga ei tähenda kindlustuse olemasolu, et võiks hoone korrashoiu unarusse jätta,“ toonitas Stöör.
Kui naaber uputab?
august 16, 2021 by RAND Õigusbüroo
Üldjuhul katab naaberkorterist tuleneva kahju kindlustus, kuid mis siis saab kui kindlustust ei ole?
Kõigepealt tuleb välja selgitada, mis põhjusel veekahju tekkis. Selleks tuleks küsida arvamust mõnelt ehitusvaldkonna ettevõttelt, kes koostab ülevaatusakti, kuhu märgitakse tekkinud kahju ja selle põhjus.
Tavaliselt põhjustavad veekahjustusi näiteks pesumasina vooliku rikked, vanad radiaatorid või jooksma jäetud veekraanid. Veeleke võib alguse saada ka elamu ühisest kaasomandisse kuuluvast torustikust või muult üldkasutatavalt alalt.
Kui kahju põhjus on selge, tuleks küsida hinnapakkumine ettevõttelt, kes kahjusid likvideerima hakkab. Tegemist võib olla sama ehitusvaldkonna ettevõttega, kes kahju põhjuse välja selgitas.
Kui kahju põhjus ei tulene kahjustatud korteriomaniku enda korterist, siis on korteriomanikul õigus nõuda kahju hüvitamist kahju põhjustanud korteriomanikult või teatud juhtudel korteriühistult, kui kahju tuleneb kaasomandisse kuuluvast torustikust vms.
Kui kahju tekitanud asjaolu on lähtunud teise korteriomandi eriomandi piirest, tuleb kahjustatud ja kahju tekitanud korteriomaniku tõendamiskoormust jagada, sest kahjustatud korteri omanikul ei pruugi olla võimalik kahju täpset põhjust kindlaks teha. Kui kahjustatud korteri omanik tõendab, et kahjustav asjaolu (nt veeleke) lähtus teise korteriomandi eriomandi piirest, tuleb hea usu põhimõtte järgi eeldada, et teise korteriomandi omanik rikkus oma kohustust. Vastutusest vabanemiseks peab see korteriomanik tõendama, et ta ei ole oma kohustusi rikkunud või tema rikkumine on vabandatav (vt Riigikohtu 19. märtsi 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-13649/57, p 21).
Kahju tekitanud korteriomaniku vastutuse alus
Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 30 lg 1 p 1 kohaselt on korteriomanikul õigus kasutada eriomandi eset (korter) oma äranägemise järgi niivõrd, kui see ei ole vastuolus seadusega või kolmanda isiku õigustatud huviga. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võib korteriomanik nõuda, et eriomandi ja kaasomandi eset kasutataks seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja korteriühistu põhikirja kohaselt. Kui eriomandi ja kaasomandi eseme kasutamine on reguleerimata, lähtutakse korteriomanike huvidest. KrtS § 31 lg 1 p 1 kohustab korteriomanikku hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. KrtS § 31 lg 4 sätestab, et korteriomanik on kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad eelnimetatud reegleid. Seega vastutab korteriomanik ka oma üürniku tegevuse eest. Lisaks peavad korteriomanikud kaasomanikena asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 5 teise lause järgi käituma üksteise suhtes lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õigusi kahjustamast. Sama kohustuste sätestab KrtS § 12 lg 2, mille järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve.
Seega on korteriomanikul kohustus hoida lisaks eriomandi esemele korras ka kaasomandi eset (kaasomandi alalhoiu kohustus). Korteriomaniku kaasomandi osa alalhoiu kohustus tähendab eelkõige keeldu kaasomandi eset lõhkuda või rikkuda, kuid see hõlmab mh ka kohustust jälgida eriomandi piires asuva kaasomandi eseme seisukorda ning viivituseta teavitada korteriühistut kaasomandi eseme kahjustumisest või kahjustumise ohust (vt viidatud RKTKm 2-18-13649/57, p 16)
Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik kasutada võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, kuivõrd need ei lähe vastuollu ühisuse olemusega, mh nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 alusel ja kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. Kannatanud korteriomanik võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt korteriomanikult kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused:
- teine korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1);
- teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1);
- kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);
- kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2), siinkohal ongi korteriomaniku kohustuse üheks eesmärgiks tagada, et korteriomanikule kuuluva korteri kasutamine ei kahjustaks naaberkortereid ega nendes asuvat vara;
- rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4), st et ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud (naaber jätab veekraani lahti ja selle tagajärjel hakkab teises korteris uputama).
Kui korteriomanikule tekitatud kahju eest vastutavad mitu korteriomanikku samal või erineval alusel, vastutavad nad VÕS § 137 lg 1 järgi hüvitise maksmise eest solidaarselt.
Korteriomanik ei vastuta oma kohustuse rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Sisuliselt on tegemist rikkumise vabandatavuse eelduseks oleva vääramatu jõuga VÕS § 103 lg 2 mõttes.
Millal võib vastutada korteriühistu?
Kui kahjustav asjaolu (veeleke) tulenes üldisest veetorustikust ja konkreetse naabri suunas ei saa näpuga näidata, siis võib vaadata korteriühistu poole. Kui kahju tekkis korteriomandite kaasomandi osa esemest, kuid ükski korteriomanik ega korteriühistu ei ole oma kohustust rikkunud, saab kahjustatud korteri omanik nõuda kahju hüvitamist teistelt korteriomanikelt korteriühistu kaudu (KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72 lg 5 teine lause) (RKTKo2-18-13649/57, p-d 13–18). Riigikohus on korduvalt selgitanud, et korteriomandite ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, mis on üks tervik ega saa olla jaotatud osadeks, on korteriomanike kaasomandis sõltumata sellest, kas need asuvad korteriomandi reaalosas või mitte (RKTKo 2-18-13649/57 p 14; Riigikohtu 21.10.2015 otsuse nr 3-2-1-107-15 p 13). Keskküttesüsteemi osaks olev radiaator ning selle kraan on korteriomanike kaasomandis. Seni, kuni radiaator on lülitatud ühisesse küttesüsteemi, on see osa tervikust (Tartu Maakohtu 23. veebruari 2022 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-21-15222, p 6). Maja haldava korteriühistu või valitseja tegevusetus, sh tehnosüsteemide korrasoleku kontrollimise või parandustööde korraldamata jätmine, samuti selleks vajalike otsuste tegemata jätmine ja/või korteriomanikelt raha kogumata jätmine, võib olla omakorda tema solidaarse vastutuse aluseks (RKTK 11. detsembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 51).
Korteriühistul on KrtS § 34 lg 1 ja 2 ja § 35 lg 2 alusel kohustus tagada kaasomandi eseme korrashoid ja selleks raha leida ning korteriühistu vastutuse aluseks saab olla mh tema tegevusetus, sh tehnosüsteemide korrasoleku kontrollimise või parandustööde korraldamata jätmine.
Samuti võib korteriühistu vastutada siis, kui naaber, kellelt kahju hüvitamist nõutakse, tõendab, et veekahjustuse põhjuseks oli korteriomanike kaasomandiese (mitte tema korter) või et ta pole oma kohustusi rikkunud või et rikkumine oli vabandatav.
Kahju hüvitamine
Kahju hüvitamist ei pea nõudma juba kantud kulutuste eest. Keegi ei saa eeldada, et kahjustada saanud korteriomanikul on endal olemas rahalised vahendid kahju likvideerimiseks. Seega saab kahju tekitajalt nõuda kahju hüvitamist ka enne kulude kandmist hinnapakkumise alusel.
Kannatanu saab esitada varalise kahju hüvitamise nõude VÕS §-s 132 sätestatud ulatuses. Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise.
Koos kahju hüvitise nõudega võib nõuda ka viivist seadusjärgses määras. VÕS § 113 lg 2 kohaselt, kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, mh kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest.
Kui soovite sel teemal rohkem nõu, on RAND Õigusbüroo meeleldi valmis teid aitama.
Parkimise korraldamine
Kuidas saab korraldada korteriomanike parkimist korteriühistu parklas?
Sellele küsimusele otsitakse vastust tihti ja vastus on alati ühesugune, lühike ja konkreetne: korteriühistu parklas saab korraldada parkimist kõigi korteriomanike kokkuleppel. Parkimise korraldusse puutuvaid küsimusi ei saa otsustada häälteenamusega korteriomanike üldkoosolekul või mingil muul moel.
Harju Maakohtu 23.09.2019 kohtumääruses tsiviilasjas 2-16-5173 OÜ J avaldus parkimiskorra kindlaksmääramiseks Xxxx kinnistul kirjutab kohus (p 28): Kohus selgitab, et KrtS § 30 lg 1 p 2 kohaselt on korteriomanikul õigus kasutada kaasomandi eset selle otstarbe kohaselt, mistõttu on igal korteriomanikul seadusest tulenev õigus kasutada korterite koosseisu kuuluvat kaasomandit. Nimetatud õigust saab üksnes välistada või piirata korteriomanike kokkuleppega. /…/ Kohus märgib, et KrtS ei näe ette parkimiskorra kindlaksmääramist korteriomanike häälteenamuse alusel /…/
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14.11.2016 kohtumääruses 3-2-1-87-16 Margus Soonetsi, Carolina Hundi, Helin Pihlaku ja Heigo Pihlaku parkimiskorra kindlaksmääramise avaldus kirjutab kõrgem kohus (p 14): Kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et kinnistul parkimiskohtade kindlaksmääramine on käsitatav kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramisena. Seejuures on parkimisvõimalustes kokkuleppimine kaasomanike jaoks oluline küsimus, mille lahendamiseks tuleb saavutada kõigi korteriomanike üksmeel (AÕS § 72 lg-d 3 ja 5).
Varasem praktika millele Riigikohus viitab, on muuhulgas Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18.01.2011 kohtumäärus 3-2-1-151-10 M. G avaldus parkimiskorra kindlaksmääramiseks. Lahendi punktis 10 selgitab kõrgem kohus: Kolleegium leiab, et korterelamut teenindaval maal korteriomanike parkimiskohtade kindlaksmääramine on käsitatav kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramisena. Seejuures on parkimisvõimalustes kokkuleppimine korteriomanike jaoks oluline küsimus, mis ei ole vaadeldav korteriomandiseaduses sätestatud tavakasutusena. Selline kokkulepe peab tagama kõigile korteriomanikele õiglase lahenduse ning selle küsimuse lahendamiseks tuleb kolleegiumi arvates saavutada kõigi korteriomanike konsensus. Eeltoodud järeldust toetavad ka AÕS § 72 lg-d 3 ja 5, mis sätestavad kaasomanikele kohustuse käituda üksteise suhtes lähtuvalt hea usu põhimõttest ning kohustuse mitte takistada teiste kaasomanike kaaskasutust. Kolleegium märgib lisaks, et viidatud asjaõigusseaduse ja korteriomandiseaduse sätetest tulenev kaasomandi valdamine ja kasutamine on kaasomanike õigus.
********
Kas korteriühistu koosolekut tohib salvestada?
Kui oled kahelnud selles, kas tohib koosolekut salvestada oma isikliku seadmega või mitte, siis allolev vastus korteriühistu näitel aitab edaspidi õigesti toimida.
Heaks tavaks ja erinevate probleemide ennetamiseks on mõistlik oma salvestav seade panna koosoleku ruumis nähtavasse kohta, et ka teised teavad salvestamise faktist. Kui aga kehtib kokkulepe, et salvestada ei tohi, kehtib see ka Sinu mistahes seadmetele.
Ilma teavitamata salvestamisel tuleb arvestada, et koosoleku sisu reprodutseerimist iseenda tarbeks ei saa kindlasti ükski seadus küll keelata, kuid salvestise jõudmisel kolmandate isikuteni võib kaasa tulla probleeme, sest enam ei ole tegemist isiklikuks otstarbeks salvestamisega ja kõik olukorrad, kuhu on kaasatud teised inimesed, ei ole enamasti enam sinu kontrolli all. See tähendab, et kuna sa ei tea, milline võib olla ühe *salvestise edasine võimalik teekond või kuidas kasutatakse salvestises olevaid isikuandmeid, on salvestise jagamises ainult juba vaid ühele teisele inimesele sees suur oht rikkuda kellegi õigusi või põhjustada talle kahju.
Kogu eelnev jutt kehtib Sinu individuaalse seade kasutamise puhul. Kui salvestamine toimub ühistu enda otsuse alusel, toimub see reeglina järelkuulamise võimaluse andmiseks ning sel juhul peavad salvestamise ja selle jagamise reeglid olema kokku lepitud ühistu üldkoosoleku otsusega.
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon
********
Kas juhatuse liige on õiguslikult puutumatu?
Pealkirjas öeldu ei tähenda siiski seda, et juriidilise isiku juhatuse liige on õiguslikult puutumatu. Kui juhatuse liige rikub oma kohustust juriidilise isiku ees ja selle tõttu jääb juriidilisel isikul lasuv kohustus täitmata, vastutab juhatuse liige selle rikkumise eest juriidilise isiku enese ees.
Ülaltoodu tõendamiseks toon lihtsa näite: Kui korteriühistu jätab koristamata jääpurika, mille tulemusel algatatakse väärteo- või kriminaalmenetlust, siis vähemalt üldjuhul juhatuse liige isiklikult karistusõiguslikult selle eest ei vastuta. Küll aga tuleb kõne alla juhatuse liikme vastutus tsiviilõiguslikult korterite omanike ees.
Korteriühistu ei eksisteeri vaakumis. Kui korteriühistu jätab jääpurikad oma katuselt eemaldamata, siis on tegemist mõne inimese tegemata jäänud tööga. Praktikas heidetakse hoolsuskohustuse rikkumist sageli ette korteriühistu juhatuse liikmetele. Selline käsitlus on ka loogiline, sest juriidiline isik tegutseb oma juhatuse kaudu ning sellest tulenevalt on lihtne omistada juriidilise isiku tegu tema juhatuse liikmetele.
Siiski on riigikohus selgitanud, et juriidilise isiku ja tema juhatuse liikme kohustusi ei saa samastada ja üldjuhul juhatuse liige juriidilise isiku kohustuste täitmise eest isiklikult ei vastuta Tegemist ei ole absoluutse reegliga. Ka avalikus õiguses on norme, mis panevad juhatuse liikmele isikliku kohustuse teatud tegude tegemiseks. Tavaline näide sellest on maksukorralduse seaduse § 8 lõige 1, mis näeb ette, et juriidilise isiku seaduslik esindaja on kohustatud korraldama esindatava seadustest tulenevate rahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise.
See tähendab, et reeglina nõuab juhatuse liikme karistusõiguslik vastutus eraldi õiguslikku alust, mis paneks tegutsemiskohustuse juriidilise isiku kõrval ka juhatuse liikmele isiklikult. Seega ei saa juhatuse liikme käitumine vastata süüteokoosseisule, mis tunnistab karistatavaks üksnes juriidilisele isikule endale, mitte aga tema juhatuse liikmele suunatud tegutsemiskohustuse rikkumise.
Riigikohus on rõhutanud, et selline käsitlus kehtib üksnes juhul, kui isikule heidetakse ette konkreetse teo tegemata jätmist. Juhul kui juriidilise isiku juhatuse liige paneb ise toime mingi teo, siis on olukord teistsugune. Süüteokoosseisus kirjeldatud tegevuse eest vastutab üldjuhul iga isik, kes selle kohaselt käitub.
MTÜS § 32 lg 2: Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud mittetulundusühingule kahju, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega.
*******
Kas haldusfirma oleks parem lahendus?
Korteriühistu haldamine ja kinnisvara hea seisukorra säilitamine eeldab, et juhatuse liikmel või liikmetel on aega ja tahtmist korteriühistu juhtimisse panustada. Igapäevane haldus nõuab aga üllatavalt palju suhtlemist teenusepakkujatega ja korteriomanikega, samuti avariide lahendamist ja võlglastega tegelemist. Kui korteriühistu juhatuses on vabatahtlikke, kes on valmis need tööd enda peale võtma, siis on täiesti võimalik iseseisvalt oma jõududega hakkama saada. Kui aga teadmisi või aega napib, on mõistlikum kortermaja haldamiseks palgata professionaalne kinnisvara haldaja.
Kinnisvarahaldur saab toeks olla nii igapäevaste teenuste tellimisel kui ka näiteks maja renoveerimisprojekti ettevalmistamisel ja teostamisel. Sageli on kinnisvarahalduritel juba väljakujunenud kontaktid, kellelt tellida teenuseid nagu muruniitmine, sise- ja välikoristus või prügivedu. Kui üldkoosolek on otsustanud, et maja tuleb väljast soojustada ja fassaad korda teha, siis ka nende pakkumiste võtmine ja tööde teostamisel silma peal hoidmine on sageli arvatust ajamahukam. Samuti peab olema valmis võimalikeks avariiolukordadeks, näiteks kui katus laseb läbi või keldris uputab – ka siin saab kinnisvarahaldur aidata asjad kiirelt ja operatiivselt lahendada, et juhatuse liikmed ei peaks ise nende küsimustega tegelema.
Juhatuse kohustuste hulka kuulub lisaks haldustegevusele veel korteriühistu rahaasjade korrashoidmine, mis nõuab paratamatult ka võlglastega tegelemist. Kui tarbitud kütte ja muude teenuste eest jäädakse võlgu juhuslikult, siis maksab inimene selle enamasti kiirelt esimese meeldetuletuse peale ära. Kui aga korteriomanikul on endal elus suuremad toimetulekuraskused või ta põhimõtteliselt ei tasu korteriühistu arveid, siis tuleb temaga juba süsteemsemalt tegeleda.
Rääkides haldusteenuse sisseostust, siis nähakse sageli selles täiendavat kulu. Tegelikult võib aga professionaalne teenusepakkuja hoopis aidata raha kokku hoida, sest tänu haldusteenuse pakkuja kontaktvõrgustikule on võimalik igapäevaseid teenuseid ja suuremaid töid sageli sisse osta soodsamate hindadega kui neid üksiku korteriühistuna tellides. Tihti on kinnisvarahalduril juba ka üsnagi selge pilt piirkonnas tegutsevatest heakorra- ja ehitusettevõtetest ning nende hinna-kvaliteedi suhtest. Nii võib kinnisvarahalduri palkamine kokkuvõttes aidata korteriühistul hoopis rahalist säästu saavutada.
***********