Kahjunõude esitamine on teema, mille puhul tuleks esmalt välja selgitada kahju hüvitamise nõude õiguslikud alused. Esmalt peab teadma, et antud juhul on tegemist lepinguvälise kahjuga.
Tõsi, valdavalt on kahju tekitamine näiteks omandit vms õigust kahjustades juba eelduslikult õigusvastane.
Lepinguvälise vastutuse korral hinnatakse ka kahju tekitaja süüd ja kahju tekitaja ei vastuta, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi.
Kahju tekitaja süü võib seisneda nii tahtluses kui hooletuses. Hooletus tähendab käibekohustuse täitmata jätmist, midagi mis selles olukorras oleks igalt isikult oodatud. Käibekohustus tähendab kõigi abinõude kasutamist selleks, et ära hoida sinu tegevusega kaasneva või sinu kontrolli all oleva ohu realiseerumist. Käibekohustuseks võib pidada sõltuvalt olukorrast näiteks rõduäärele raske lillevaasi asetamisel selle tugevat kinnitamist, majaesise tänava puhastamist kiilasjääst, teeremondi ala tähistamist piirete ja ohumärkidega jms.
Kahju hüvitamise peamine põhimõte on, et kahju kannatajale tuleb taastada varaline olukord, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, kui kahju ei oleks esinenud. Kahjunõude alusest võib aga sõltuda hüvitise täpne ulatus.
Samas lepinguvälise vastutuse puhul on reeglina suvaliselt nõutud kahjude hüvitamine välistatud. Kaitstud on vaid konkreetne õigushüve (näiteks remondikulud kahjustatud korteri omanikule), mitte vara tervikuna (näiteks saamata jäänud tulu korteri üürimisel).
Kahju hüvitamise nõude esmane eeldus on kahju tekitav tegu, kuid erandjuhtudel piisab ka tegevusetusest. Tegevusetusdelikti keskne eeldus on see, et isikul on käitumiskohustus hoida ära mingi kahju, kuid ta ei tee seda. Selline kohustus võib tuleneda otse seadusest või siis käibekohustusest st üldiselt tunnustatud arusaamast, et mingi kahju vajab ärahoidmist. Käibekohustuse rikkumisel põhinev vastutus lähtub arusaamast, et kui keegi on loonud ohuallika või valitseb seda, siis peab ta tegema ka kõik mõistliku selleks, et see oht ei realiseeruks.
Kahju hüvitamise nõude esitamisel tuleb arvestada sellega, et kahju tekitav tegu (või tegevusetus) oleks kahju tekkimisega põhjuslikus seoses. See tähendab seda, et kahju peab olema tekkinud teo tagajärjel. See tähendab, et kahju on teo põhjuseks vaid siis, kui teo ära- jäämise korral oleks ära jäänud ka kahju. Lisaks on kõigi kahjunõuete puhul oluline, et kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Vastav regulatsioon lähtub arusaamast, et igal kohustusel on oma kaitse-eesmärk hoida ära just teatud liiki kahju.
Nõuete aluseks saavad olla VÕS §-d 115 ja 1043.
Kasutatud allikas: Advokaadibüroo Lepmets & Nõges OÜ