On levinud arvamus, et 15.07.2022 koosolekul uude juhatusse kandideerinud praegune esimees (koosoleku juhatajana) kasutas ära ilmselt üldsõnalisi volitusi, nii koosoleku kvoorumi nõude kui ka enda juhatuse liikmeks tagasivalimise huvides. Kas kvoorumi nõue (28 häält) oli koosoleku ajal olemas? Kohal oli füüsiliselt vaid 26 korteriomanikku. Kas kahe puuduva hääle volitused olid koosolekut avades üldse olemas või milline oli nende sisu? Informatsiooni nende kahtluste mahavõtmiseks koosoleku juhataja ei andnud. Fakt aga kinnitab, et volitajate nime ega volitusega osalevaid isikuid ei nimetatud. Koosolijate hulgas vaieldi, kas kvoorum on olemas? Koosoleku juhataja oli kõhklev ja küsis koosolijatelt arvamust: “kas viime koosoleku läbi või ei?”. Selline küsimine tekitas kahtlusi. Koosoleku järgselt kahtlused suurenesid, sest osalejate nimekirja juhatuse esimees korteriomaniku korduvate nõudmiste peale ei esitanud – nõudmine täideti peale kohtu sekkumist ja suure hilinemisega. Asja kohtusse andmise tähtaeg (2 kuud) möödus enne kui nimekiri kätte saadi. Kui juhatuse esimees, uuesti juhatuse liikmeks kandideerides kasutas üldsõnalisi volitusi enda juhatusse valimise huvides ja tekitas kohtusse pöördumiseks takistusi, on kindlasti ebaeetiline tegevus.
Kuna koosoleku protokollile volitusi lisatud ei ole, jääb kahtlus, et koosolekul ei olnud 28, vaid 26 häält. Protokoll, millele on osalejate nimekiri ja volikirjad lisamata, on loetletud kahtluste tõttu vaieldav. Seega on vaieldav ka juhatuse tegevuse seaduslikkus. Juhtunu kordumise vältimiseks tulevikus, tuleb volituste kasutamine reguleerida uues põhikirjas, sätestades vajalikud piirangud. Volitajate ja volituse alusel osalejate nimed ning volikirjade sisu peab koosolekul teatavaks tegema ja volikirjad protokollile lisama. Protokolli nõuetele mittevastavuse korral tuleb otsused vaidlustada.
Kokkuvõtteks: Kirjeldatud juhus tuleb hukka mõista. Tegemist on eetikanormide jämeda rikkumisega isiku poolt, kes iseenda valimise huvides sooritas ulatusliku petmise. Tasub meeles pidada, et valimisi ei viida läbi lihtkirjalikke volitusi kasutades. Valimisõigus on isiku võõrandamatu õigus.
Tasub veel teada, et volikiri on kirjalikus vormis antud volitus. Volikirjaga annab juriidiline või füüsiline isik (volitaja) nõusoleku mingiks tegevuseks selleks määratud isikule (volitatule). Seadusega ei ole piiratud kui mitut isikut üks volitatu võib volikirja alusel volitajat esindada. Oluline on jälgida, et volitatu esindaks volitajat, hääletaks tema tahte kohaselt ja teeks ka siis, kui see volitatu tahtest erineb. Isikuandmete kaitse seaduse kohaselt on ka üldkoosoleku allkirjalehtedega tutvumine õigustatud.
