Juuli kuus esitatud arve näitab, et “avariilise remondi” eest peab iga korteriomanik tasuma 23,42 €, mis toob ühistule kokku kulu 1288,32 eurot juhatuse poolt tekitatud kahju katteks. Summa kohta on 14. juuni 2024 a. korduskoosoleku jooksvate küsimuste all tekst: “Prügimaja puitdetailide vahetusega summa 1288,32 jagatakse juuli kuul võrdselt korterite vahel”.

Korduva koosoleku “otsus” maksu kehtestamise ja selle jaotamise kohta korteriomanike vahel on tühine järgmistel põhjustel:

1. Siduvaid otsuseid üldkoosoleku päevakorras olevate jooksvate küsimuste all ei saa vastu võtta, kuna jooksvate küsimuste sisu ei ole koosoleku kutses avaldatud, mistõttu ei saa korteriomanikud informeeritult hääletada;
2.  Korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid korteriühistule vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS §40 (1).

Praktikas tuleb tihti ette olukordi, kus võetakse kasutusele krooniliseks muutunud “oskused” seadusest mööda vaadata, raskematel juhtudel isegi valetada.

Antud juhul on juhatus valetanud, et prügimaja võõpamine kaitsevahendiga on avariiline töö. Tegelikult on prügimaja ehitatud 2 aastat tagasi ja avariilise töö tegemiseks põhjust ei ole. Külla aga on prügimaja asukoht vastuolus eeskirjadega, sest takistab päästetehnika ligipääsu elamule ja on elamu akendele liiga ligidal. Tegelikult on avariiliseks tööks tituleeritud valla ehitusjärelevalve spetsialisti ettepanek, mitte ettekirjutus prügimaja asukohast lähtuvate puuduste kõrvaldamiseks, mille eest juhatus vastutab.

Kõik plaanitud ettevõtmised, eeskätt mahukate tööde rahastamine, peab olema üldkoosoleku poolt otsustatud ja majanduskavva sisse kirjutatud. Seda põhinõuet püüab juhatus rikkuda mõiste “avariiline töö” kasutamisega, et korteriomanikud ei saaks sekkuda raha kulutamise üksikasjadesse. Kuna käsitletava töö läbiviimiseks puuduvad nii ettekirjutus, üldkoosoleku otsus ja sissekanne majanduskavas, jääb prügimaja puitdetailide kaitsevahendiga töötlemisele kulutatud summa 1288,32 € sissenõutavaks juhatuselt kahjumina kui üldkoosolek “avariilist tööd” otstarbekaks ei pea.

Kummaline on ka juhatuse otsus kutsuda võõpama firma, mis ei ole prügimaja ehituslikes puudustes süüdi. Vastutust prügimaja ohutu kasutamise eest kannab ehitaja, kes andis ehitisele garantii. Miks juhatus tegi kulutusi töödele, milleks otsest ettekirjutust järelevalve poolt ei ole? Miks juhatus varjas tegelikku olukorda ja valetas korteriomanikele, vormistades võõpamise “avariilise töö” nime all? Vastuseid nendele küsimustele ei ole antud. On ilmne, et juhatuse tegevuse küsimus tuleb võtta üldkoosoleku päevakorda ja juhatuse otsus “avariilise töö” eest tehtud kulutuse põhjendatuse üle langetada otsus üldkoosolekul.

Kuna juhatus on maksu kehtestamisega rikkunud seadust, on korteriomanikel õigus maksmisest keelduda.

Kokkuvõtteks: Juhatus on korteriomanike raha kulutanud omavoliliselt ja on tõe varjamiseks korteriomanikele valetanud, mis kasvatas korteriomanike usaldamatust juhatuse liikmete suhtes.

**********