“Avariiline remont”?
2024 aasta juuni kuus tehtud pilti vaadates võib järeldada, et toimub prügimaja ehitamine. Aga ei ole tegemist ehitamisega vaid juhatuse tellitud “avariilise tööga”, mille maksumus jagati ära korterite vahel võrdselt, mitte m2-te alusel nagu seadus ette näeb. Kulu “tõendavad” juulis 2024 korteriomanikele esitatud arved.
Arvutus näitab, et “avariilise remondi” maksumus on 23,42 x 55 = 1 288 eurot.
Tegemist on järjekordse võltsimisega juhatuse poolt. Tegelikkuses toimus prügimaja puitdetailide töötlemine tulekaitsevõõbaga, mis on eeskirjades loetletud üks võimalus tuleleviku tõkestamiseks kahjutule korral. Nimetatud võimaluse nimetas teiste võimaluste hulgas valla ehitusjärelevalve spetsialist. Jah, võõpamine on küll abinõu tule leviku tõkestamiseks kuid antud juhul ei ole sellel mingit mõtet, sest teisi maju elamu läheduses (vahemaa alla 8 m) ei ole. Prügimaja praeguses asukohas on hoopis takistuseks päästetehnika juurdesõiduteel elamu juurde ja päästetööde läbiviimisel.
Kummaline on, et juhatus ei kohustanud puudusi kõrvaldama mitte prügimaja ehitanud firma, kes andis ehitise üleandmisel oma tööle ka garantii, vaid tellis korteriomanike raha eest hoopis teise firma, millel ei ole antud objekti puhul kohustusi. Miks juhatus tegi kulutusi ehitustööle, milleks otsest ettekirjutust järelevalve poolt ei olnud? Miks juhatus varjas ja valetas korteriomanikele, vormistades võõpamise “avariilise tööna”? Kuna vastuseid küsimustele juhatus ei ole andnud, tuleb küsimus võtta üldkoosoleku päevakorda ja vastu võtta otsus korteriomanikele “avariilise töö” eest nõutud summa hüvitamiseks.
Tõsi on, et juhatus ja ehitaja ei teinud prügimaja ehitamisel koostööd ehitusseaduses ettenähtud ulatuses, ega informeerinud kohalikku omavalitsust ehitamise alustamisest. Tulemuseks on eeskirjadele mittevastav ehitis, mille vastavusse viimiseks ei piisa tulekaitsevõõba pealekandmisest, vaid vajab ümberpaigutamist teise kohta.
Valga vallavanem selgitab: “Praeguseks juba rajatud jäätmemaja asukoha muutmiseks on vajalik saavutada esmalt kokkulepe Soo tn 2 korteriühistu liikmete vahel ning seejärel taotleda kokkulepet Soo tn 4 korteriühistuga. Ehitise püstitamiseks võõrale maale on vajalik ka sõlmida kokkulepped maakasutuse osas asjaõigusseaduse ja võlaõigusseaduse sätteid arvestades. Vastav kokkulepe tuleb sõlmida notariaalselt”.
Lisaks ülaltoodule ei ole prügimaja võõpamise maksumust majanduskavva võetud, samuti puudub üldkoosoleku luba selle töö eest tasumiseks. Järeldub, et juhatus on korteriomanike raha kulutanud omavoliliselt ja valetanud, näidates arvetel kulu avariiliste tööde real.