Tegelikkuses asetleidnud juhuse kirjeldus.
Prügimaja asukoha vastavuse kohta detailplaneeringu tingimustele, sai esitatud järelepärimine KOV ehitusjärelevalve spetsialistile.
Siinkohal loeme väljavõtteid spetsialisti vastusest:
“Ehitusseadustiku § 12 lg 2 alusel peab igasugune ehitamine olema kooskõlas ehitise asukohaga seonduvate kitsenduste ja planeeringuga. Eelmainitud detailplaneeringus märgitud prügimajade asukohad on soovituslikud ja täpset asukohta on lubatud kinnistu omaniku soovil muuta. Vallavalitsuse hinnangul ei ole kinnistule paigaldatud prügimaja vastuolus kehtiva detailplaneeringuga ning see ei takista kinnistu kehtiva planeeringu terviklahenduse elluviimist.
Paikvaatlusel kontrollisime ka prügimaja kaugust korterelamust. Siseministri 1.03.2021 määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ § 22 lõikes 2 on sätestatud, et kui hoonete vaheline kuja on vähem kui kaheksa meetrit, tuleb tule leviku piiramine ette näha ehituslike abinõudega. Mõõtmisel selgus, et prügimaja ja korterelamu akende ja puitkonstruktsioonide vaheline kaugus jääb alla 8 meetri ning prügimaja piirdekonstruktsioonid ei vasta tuleohutuse seaduses sätestatud tuleohutusnõuetele. Eeltoodust lähtuvalt võtab vallavalitsus korteriühistuga ühendust ja selgitab, et tuleohutusnõuete täitmiseks tuleb prügimaja puitkonstruktsioonid kas töödelda tuletõkkevärviga või asendada mittepõleva materjaliga või teine võimalus on prügimaja nihutamine selliselt, et kortermaja akende ja prügimaja vahele jääks vähemalt 8 meetrit”.
Kehtiva ehitusseadustiku lisast 1 tulenevalt, ehitisealuse pinnaga 0–20 m2 ja kuni 5 m kõrge elamu ja selle teenindamiseks vajaliku hoone ehitise ehitamiseks, ei ole vaja pädevale asutusele esitada ehitusteatist või ehitusloa taotlust, ehk siis tegemist on nn vaba ehitustegevusega. Aga vaba ehitustegevuse korral peab ehitamise ja ehitise nõudeid järgima omanik ise. Vaba ehitustegevus ei tähenda, et see on reegliteta ehitamine. Kõiki erinevate seadustega seatud tingimusi tuleb alati täita ja selleks on seatud ka erinevatele haldusorganitele ehitusjärelevalve õigus. Näiteks tuleohutusnõudeid peab ehitamisel täitma ka juhul, kui tegemist on vaba ehitustegevusega. Seega ei tähenda vaba ehitustegevus mitte reeglitest vaba ehitamist (ehitan, kuhu tahan, tuleohutuskujasse või piiranguvööndisse), vaid seda, et ehitise jaoks ei ole tarvis taotleda ehitusluba/ehitusteatist.
Kuna kohalik omavalitsus ei kontrolli selliste ehitiste ehitamist eelnevalt projektist lähtuvalt, vastutab kõigi seaduses toodud nõuete täitmise eest omanik ise. Ehitise omanik vastutab nii ohutuse kui kõigile muudele nõuetele vastavuse eest. Nende teiste nõuete alla kuuluvad tuleohutusnõuded, elamule päästetehnika juurdepääs nõuded, heakorranõuded jne.
Meenutuseks: Vaade korteri köögi aknast prügikonteineritele enne prügimaja ehitamist näitab ilmekalt, et prügimaja oli vaja ehitada, et prügi ei vedeleks “tagahoovis” laiali.
Prügimaja ehitamise järel ladustatakse prügi ikka ja endiselt maja ümbruses.
Vaade korterite akendest näitab, et prügimaja ehitamine ei lahenda prügi käitlemisel esinevaid probleeme. Alati risustatud ja koristaja poolt hooldamata “tagahoov” on ja jääb korralagedust ilmestama.
Kohalik omavalitsus selgitab: “Praeguseks juba rajatud jäätmemaja asukoha muutmiseks on vajalik saavutada esmalt kokkulepe korteriühistu liikmete vahel ning seejärel taotleda kokkulepet naabruses asuva korteriühistuga. Ehitise püstitamiseks võõrale maale on vajalik ka sõlmida kokkulepped maakasutuse osas asjaõigusseaduse ja võlaõigusseaduse sätteid arvestades. Vastav kokkulepe tuleb sõlmida notariaalselt”.
Mõistlik oleks, kui prügimajale leitakse uus asukoht. Asukoha muutmine saab toimuda vallavalitsuse ja korteriühistute vahelises koostöös.
******