Vastavalt Korteriomandi- ja korteriühistuseadusele peab juhatus esitama üldkoosolekule kinnitamiseks majanduskava, mis peab sisaldama kavandatavaid toiminguid, plaanitavaid tulusid ja kulusid ning milline on kulude jaotus korteriomanike vahel. Veel peab olema lisatud reservkapitali ja remondifondi tehtavate maksete suurus. Sõltuvalt põhikirjast kajastatakse majanduskavas ka kommunaalmaksete prognoos. Kuid kas majanduskava on korteriomanike jaoks oluline?

Vastus on  – jah, on küll. Seadusandja mõte on, et korteriühistu juhatus kaardistab elamu tehnosüsteemide olukorra, võtab vajalike tööde kohta hinnapakkumised ja paneb kokku aasta kulude-tulude koondi ehk eelarve.

Majanduskava ongi tegelikult korteriühistu eelarve, mis kajastab reeglina ühe aasta haldus- ja hooldustegevused ning nende maksumuse ja fikseerib kulud jaotuvad kuude lõikes ning  korteriomandite vahel. Teiselt poolt peab juhatus plaanima korteriomandite lõikes ka ettemaksu piirmäära kaasomandi osa korrashoiu eest võttes proportsionaalse jaotuse aluseks põhikirja vastavad sätted. Põhikirja puudumise korral lähtutakse seaduses sätestatud üldreeglist, mis näeb ette majanduskulude jaotamise korterite pindala suuruse (m2-tes) alusel. 

Majanduskava koostamisel peab hoolikalt jälgima ka reservfondi olemasolu ja suurust. Vastavalt seadusele peab korteriühistul olema reservfond, mille suurus on vähemalt 1/12 aasta keskmisest majanduskulude summast, et kindlustada korteriühistule esitatavate arvete tasumine. Kui juhatus leiab, et olemasolev reservfond ei ole piisav, peab juhatus esimesel võimalusel kutsuma kokku üldkoosoleku tekkinud olukorra lahendamiseks.

*******