Tänapäeval on tavaline, et ühe perekonna kasutuses on rohkem kui üks sõiduauto ja masinate parkimiseks kortermaja ümber kohti ei jätku. Eriti keeruliseks kujuneb olukord, kui läheduses ei ole muid parkimisvõimalusi.
Autode parkimiskorralduse üle otsustamisel tuleb lähtuda KrtS § 30 sätetest: (1) Korteriomanikul on õigus:
1) kasutada eriomandi eset oma äranägemise järgi niivõrd, kui see ei ole vastuolus seadusega või kolmanda isiku õigustatud huviga;
2) kasutada kaasomandi eset selle otstarbe kohaselt. (2) Korteriomanik võib nõuda, et eriomandi ja kaasomandi eset kasutataks seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja korteriühistu põhikirja kohaselt. Kui eriomandi ja kaasomandi eseme kasutamine on reguleerimata, lähtutakse korteriomanike huvidest. (3) Käesolevas paragrahvis sätestatud õigused on ka korteriomandit kasutaval isikul. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõude võib esitada ka korteriühistu.
Seaduse järgi on igal korteriomanikul õigus kasutada kaasomandi eset selle otstarbe kohaselt, seejuures hoidudes tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kui näiteks aiaalale ei ole kasutuskorda kehtestatud on iga korteriomaniku õigus kasutada seda puhkamiseks, lõõgastumiseks. Kõik muud kasutusviisid peavad toimuma korteriomanike kokkuleppe ja korteriühistu põhikirja kohaselt. Kui kaasomandi eseme kasutamine on reguleerimata, lähtutakse korteriomanike huvidest. See tähendab, et korteriomanikul tuleb autoparklat kasutada seaduse, korteriomanike kokkuleppe ja korteriühistu põhikirja kohaselt. Korteriomanike kokkuleppe saavutamiseks on vaja kõikide korteriomanike nõusolek. Seega ei saa parkimise korraldamist korraldada piiratud osalejatega korteriühistu üldkoosoleku otsusega. Selline otsus on ebaseaduslik ning tõenäoliselt kohtus tühistatav. Lisaks ei ole see ka aluseks parkimiskoha müümiseks koos korteriga. Riigikohus on korduvalt rõhutanud parkimise korraldamisel korteriomanike kokkuleppe vajalikkust.
Parkimist korraldav kokkulepe võib olla notariaalselt kinnitatud ja kantud kinnistusraamatusse. Kui parkimisalad pole notariaalselt kinnitatud, kasutuskorraga määratud ja nende korteriomanikele kuuluvus kinnistusraamatusse kantud, siis ei saa keegi juriidiliselt korteriomanikku kaasomandi kasutamisel takistada. Kui kaasomanikud aga ei saavuta kokkulepet, siis tuleb parkida Liiklusseaduse ja Liikluseeskirjade kohaselt ja teisel korteriomanikul ega juhatusel pole õigust öelda, et „antud kohale” parkida ei tohi.
Parkimiskohtade probleemi leevendamiseks võiks korteriühistu vaadata maja ümbruses ringi, ehk on läheduses kasutamata maalapp. Sellisel juhul võib taotleda kohalikult omavalitsuselt isikliku kasutusõiguse seadmist sellele maatükile korteriühistu kasuks. Kasutusõiguse seadmine toob kasu nii ühistule kui ka üldisemalt, muutes linnaruumi praktilisemaks ja esteetilisemaks.
********